Autoriarhiiv: Eliko Melb

Kuidas jalutada koera?

Kuidas jalutada koera nii, et see oleks turvaline ja kaaskodanike (k a teiste koerjalutajate) suhtes lugupidav? Tundub ju lihtne- paned koera rihma otsa ning liigud niimoodi ringi. Tegelik elu tõestab aga tihti vastupidist. Inimesed ei tea, kuidas on kõige ohutum teistest koerajalutajatest mööduda või kuidas peaks käituma, kui koer rihma otsast lahti on.

Kuna mul on viimase paari kuu jooksul olnud mitmeid negatiivseid kokkupuuteid koerajalutajatega ning ühega vestlemine pani mind mõistma, et see, mis on minu jaoks elementaarne viisakus, pole seda mitte kõigi teiste jaoks, otsustasin sellel teemal veidi kirjutada.

Esiteks koera rihma otsas jalutamisest

Ei piisa sellest, kui koera lihtsalt rihma otsa kinnitate ning siis koer laperdab rihma pikkuses ringi või tirib inimest sinna, kuhu ta minna tahab. Koer peab oskama ilusti rihmas kõndida ning reageerima inimese käsklustele. Vajalik oskus on ka inimese jala juures püsimine ehk kõrvalkõnd- teistest möödumiseks või näiteks linnas jalutamiseks, kus on tihe liiklus.

Selleks, et ohutult teistest koerajalutajatest mööduda:

  • Võta koer oma jala juurde. Hea oleks, kui koerad jääks möödumisel välimistele külgedele ning inimesed vastakuti/kõrvuti.
  • Mida reaktiivsem on sinu või vatutulija koer, seda suurema KAAREGA tuleb mööduda. Kui tee on väga kitsas, siis aitab tagasi keeramine (keerad 180 kraadi tagasi sinna, kust tulid ja siis veidi aja pärast uuesti alguses mindud suunas ja nii mitu korda- selliselt käitumine aitab koera rasketes situatsioonides paremini kontrolli alla saada). Miks kaarega? Looduses loomad ei kõnni kunagi teiteisele otse peale, kui nad just ei valmistu rünnakuks. Seetõttu mõjub otse koera suunas kõndimine ka paljudele koertele ärritavalt.
  • Kasuta maiust. Mida reaktiivsem su koer teiste koerte suhtes on, seda kaugemale pead mööduvast koerast minema selleks, et saada oma koeraga kontakt. Maiuse kasutamine aitab lisaks kontakti saamisele ja õige käitumise premeerimisele ka looma rahustada (söömine rahustab).

Kui soovid, et su koer tutvuks vastutuleva koeraga, siis peab juba eemalt KÜSIMA, kas on ok, kui koerad omavahel suhtlevad (mitte seda, kas on emane või isane :D). Alles siis, kui oled saanud nõusoleku koera omanikult, võid koera teise koera juurde lasta. Kui saad eitava vastuse, ei maksa sellest solvuda- vabalt võib olla, et teine koer on kas haige või agressiivne koerte suhtes või on koeraomanikul lihtsalt kiire. Kõik koerad ei pea omavahel suhtlema, samamoodi nagu inimene ei suhtle iga vastutuleva inimesega.

Mida mitte teha teistest möödumisel:

  • Isegi kui su koer on väga sõbralik, ei tohi lasta tal rigi laperdada- ei vabalt ega ka rihma otsas (eriti 5 või 8 meetrise flexi otsas). Osad inimesed võivad karta koeri ja lugupidamisest nende vastu tuleb oma koer alati teistest möödumisel enda lähedale võtta. Paljudel sportlastel on ka halbu kogemusi koertega ja seetõttu ei maksa loota, et neile piisab, kui hüüate, et teie koer on sõbralik.
  • Teisi koeri koos oma koeraga niisama passida on ebaviisakas. Paljud koerad kivistuvad teist koera nähes- nad viskavad lamama ning siis jälgivad üksisilmi vastutulevat koera. Sellist käitumist ei tohi lubada! Esitaks on see sulle endale tüütu ja aega rasikav ja teiseks tekitab see koerte vahel pinget, kuna selline käitumine on väljakutsuv. Kui soovid, et koerad suhtleksid, siis tuleb koeraomanikuga rääkida nagu juba eelnevalt kirjutasin. Kui sa ei soovi koeri kokku lasta või võõrastega suhelda, siis tuleb lihtsalt mööda minna. Mida rohkem sa lubad oma koeral teisi koeri passida, seda rohkem ta seda tegema hakkab ja varem või hiljem tekitab see ka sulle endale probleeme.
  • Ära jää möödumisel seisma. Kui oled juba otsustanud mööda minna teisest koerast, siis tuleb liikuda. Ainuke mõeldav paigal püsimise viis on see, kui lähed koos koeraga veidi eemale, paned ta istuma ja hoiad temaga kontakti. Isegi kui sul on väga sõbralik ja ükskõikne koer ei ole teiste inimeste ja koerte suhtes viisakas keset teed passida.

Selleks, et lahtise koeraga ohutult liigelda:

  • Jälgi pidevalt ümbrust. Vajadusel (märgates teisi inimesi ja/või koeri) kutsu oma koer kohe enda juurde ja võta kontrolli alla. Ka siis kui püsid ühe koha peal ja koerad mängivad, tuleb jälgida ümbrust. Isegi sõnakuulelikud koerad võivad mänguhoos joosta mõne liikleja juurde, kes seda ei soovi. Seetõttu on oluline, et kontrolliksid pidevalt, mis ümbruses toimub ja jõuaksid ise esimesena reageerida.
  • Kui koer ei tule kutsumise peale erinevates situatsioonides (ka teiste koerte juuresolekul) kohe juurde, siis ei tohi teda rihma otsast lahti lasta.
  • NB! Lase oma koer rihma otsast lahti ainult sellistes kohtades, kus liigub vähe inimesi ja su vaateväli pole piiratud.

KOKKUVÕTTEKS

– Ole tähelepanelik selle suhtes, mis ümbruses toimub.

– Kui märkad kedagi, siis kutsu kohe koer enda juurde.

– Isegi kui koer on rihma otsas, tuleb ta teistest möödumisel enda lähedale võtta.

– Ära lase oma koeral teisi koeri niisama passida.

– Kui soovid, et su koer tutvuks vastutuleva koeraga, siis küsi selleks eelnevalt juba eemalt luba.

– Mine koerajalutajatest mööda alati kaarega. Mida reaktiivsem koer, seda suurem kaar.

– Võta jalutuskäigule kaasa maiused!

Mõnusat ja turvalist jalutamist! 🙂

 

 

 

 

 

 

 

Pilt: http://www.doglivingmagazine.com/

TAKO SK karikas V- 3s koht Feraga!

17. septembril toimus TAKO hallis sõnakuulelikkuse võistlus, kus saavutasime Feraga III järguga 3nda koha. Fera motivatsioon ja töötahe olid väga head, mis oligi sellel võistlusel minu peamiseks eesmärgiks. Kahjuks ebaõnnestus ruut ja pulgad, sellest tulenavalt ka III järk.

p9171688

Koerte kaitseks ehk ilma rihmata jalutamisest

Koerad on olnud inimese lahutamatud kaaslased ja truud teenijad aastatuhandeid. Teadlased väidavad, et me oleme nii tihedalt seotud, et oleme lausa teineteise arengut mõjutanud.  Koerad on aidanud meil ellu jääda ning on siiani paljudele inimestele asendamatud abilised (näiteks pimedate juhtkoerad, teraapiakoerad, pääaste- ja otsingukoerad või puudega inimeste abikoerad). Koerad on nii populaarsed just seetõttu, et nad on sotsiaalsed olendid nagu meie, inimesedki.  Tänapäeva maailm on väga linnastunud ning  sellega seoses on koerte esialgne eesmärgipärane töö (näiteks karjatamine, jahi pidamine või valvamine) asendunud lemmiklooma rolliga tavaliste inimeste kodudes. Seda aga, mida on aastasadu sisse aretatud, ei ole võimalik üleöö välja aretada. Liikudes nüüd asja tuumani- meil on ümberringi väga palju koeri, kellel on lisaks muudele vajadustele ka suur liikumisvajadus.  Sellist liikumisvajadust on väga raske rahuldada koeraga linnavahel rihma otsas jalutades (kujutage ette lambakoera, kes tundide viisi lambaid karjatab). Kui koer on rihma otsast lahti, siis läbib ta kordades rohkem kilomeetreid, kui rihmas. Sundliikumine (sörk omanikuga või ratta kõrval jooks) ei ole ka tihtipeale lahendus, sest see ei ole paljudele koertele omane liikumisviis. Koer ei saa niimoodi valida tempot või suunda, vahepeal puhata või nuuskida. Igas olendis tekib frustratsioon, kui ta ei saa oma loomulikke vajadusi rahuldada ning maastikul ringi liikumine on koera üks põhivajadustest.

Kui terviserajad on inimestele, siis kus peaksid linnakoerad jalutamas käima (linnades on ju kõik parkmetsad terviseradu täis)? Kas linnatänavatel ja koeraaedikutes, mida on vähe, mis on ilmselgelt liiga väikesed, tihti ülerahvastatud ja vihmase ilmaga  täis porimülkaid….rääkimata haigustest, mis nii väikesel territooriumil kulutulena levivad.

Saksamaal ja ka paljudes teistes arenenud riikides on pargid, kus koerad tohivad lahtiselt olla. Ei ole kuulda, et seal koerad inimesi hammustaks- vaevalt nad siis lahtiselt tohiksid olla. Isegi loomaaeda võib seal koeraga minna, kaubanduskeskustest rääkimata…

Meie ühiskonnal on pikk maa sinna minna, sest see tähendab ka vastutustundlikke koeraomanikke, aga ilmselgelt me sinna poole vaikselt liigume. Nii et inimesed, kellel on koerafoobia, võiksid sellega tegeleda, mitte vihaseid artikleid kirjutada.

Ma saan aru, et sportlastel võib olla halbu kogemusi koertega, kes on rünnanud ja see ei olegi normaalne, et inimene laseb lahti koera, kes on ohtlik või ei kuula sõna. Aga ei maksa kõiki koeri ja koeraomanikke ühte patta panna. Koerad on erinevalt inimestest väga etteaimatavad loomad ja mitte ükski koer ei hammusta inimest heast peast. Ainuke hetk, kui sõbralik ja hästi käituv koer võib inimest ootmatult hammustada, on siis, kui ta on haige ja tal on väga valus. Koerad ei saa tihtipeale aru, kust valu tuleb ja nad maandavad ennast esimesse ettejuhtuvasse esemesse. Muul juhul hästi sotsialiseeritud ja kontrolli all olev koer ei hammusta inimest. Suurem tõenäosus on vastu tulevalt inimeselt rusikaga näkku saada, kui sotsiaalselt koeralt hammustada.

Kahjuks meie ühiskonnas leidub ka inimesi, kes ei hooli teistest ja lasevad oma ohtlikel koertel ringi hulkuda või ei korista oma koerte järelt ning rikuvad sellega kogu koeranduse mainet. Korralik koeraomanik ei lase oma koeral teisi inimesi segada (nende lähedale minna).  Korralik koeraomanik hoiab oma koeral silma peal ning koristab tema järelt. Korralik koeraomanik ei võta koera toidupoodi kaasa, kui see keelatud on- isegi kui koer kotti mahub ja kindlasti ei anna korralik koeraomanik toidukohas, kus koerad on lubatud, oma koerale restorani nõudest süüa või ei pane teda tooli peale istuma (va juhul, kui koer on oma kotis või ta on restoranilt loa selleks saanud).

Kui te hakkate siinkohal väitma, et korralik koeraomanik ei lasegi oma koera kunagi  mitte kusagil rihma otsast lahti, siis sellega ma ei nõustu. Koer peab olema kontrolli all, mitte rihma otsas (va rahvarohketes kohtades, linnatänavatel jne). Rihm võib katki minna või ülepea koeral tulla või siis võib see omaniku näppude vahelt välja lipsata. Kui tihti seda juhtub? Neid kõiki kolme olukorda ja veel mitmeid teisigi olen omal nahal kogenud. Kõikidel eelnevalt kirjeldatud juhtudel ründasid rihma otsas olnud koerad minu koeri. Eelistan iga kell lahtist kontrolli all olevat koera rihmastatud kontrollimatule koerale. Nii kaua, kui meil pole korralikke koeraparke, ei ole mõeldav, et vastutustundlikud inimesed ei lase oma hästi käituvaid koeri kõrvalistes kohtades lahtiselt jooksma.

On ka inimesi, kes väidavad, et koerad peavad kogu aeg rihma otsas olema lihtsalt seetõttu, et seadus seda nõuab.  Tuletan teile meelde, et seadusega on kehtestatud ka piirkiirused liikluses. Kui paljud nendest kinni peavad? Kumb siis nüüd on ohtlikum, kas kiiruse ületamine või hästi kasvatatud koera lahtiselt jalutamine pargis?

Mind häirib näiteks ka see, et inimesed tassivad prahti metsa alla ja rahuldavad seal oma loomulikke vajadusi. Millegipärast inimesed oma järelt ei korista ekskremente (või prahti) ja koeraomanikud teavad kui tüütu on oma koera inimese s….t puhastada. Ei pea selleks koer lahtigi olema- nad on väga kärmed ja maiad selle koha pealt. Ma ei tea, et keegi kirjutaks vihaseid artikleid teemal, kuidas inimestel tuleks metsas käik ära keelata. Samamoodi häirivad mind lapsevanemad, kes oma lastel lasevad luba küsimata koerte juurde tulla või nende peale karjuda, neid narrida jne.

Me ei saa ju kõiki asju ära keelata, mis meile ei meeldi. Kuhu me niimoodi jõuame?

Kõik ei peagi olema koerainimesed ja kõikidele ei pea meeldima koerad, aga tolerantsust oleks meie ühiskonda küll hädasti rohkem vaja. Seesama koeraomanik kelle peale sa vihaseid pilke terviserajal heidad, võib olla reservpäästerühma liige, kes vabast ajast ja oma pere kõrvalt oma koeraga sinu vanaema metsast otsima läheb, kui ta marju korjates ära eksinud on.  Oled sa kunagi selle peale mõelnud?

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Agility võistlus Saaremaal 22.08

Fera ja Mairon käisid üle pika aja taaskord agility radu jooksmas. Trotsides sooja ilma ning selja taga olevat pikka päeva (võistlus toimus alles õhtul) saavutasid nad ühel rajal tubli kolmanda ning teisel teise koha. Üks kolmest rajast läks natukene untsu ka, kuna slaalom jäi parandamata- sealt tuli siis disklahv.

Autasustamine:

Puhta raja jooks:

Lein ja sellega toimetulek

Veidi üle aasta on möödas päevast, mil olin sunnitud vastu võtma oma elu kõige raskema otsuse.  Siiani on valus sellele mõelda, kuid otsustasin oma kogemust siiski jagada lootuses, et see võib kellelegi abi/lohutust pakkuda.

Koeraomanikuna on alati minu suurimaks hirmuks olnud oma lemmiku kaotamine. Iga kord kui ma lugesin internetist mõne tuttava koera surma kohta, tõmbus mu süda valust kokku ja ma ei suutnud isegi ette kujutada seda valu, mida ma ise koera kaotuse puhul tunneksin. Paljas mõte juba sellest viis mu täiesti endast välja. Teadsin, et ühel päeval pean ka mina paratamatult koerte surmaga silmitsi seisma, kuid alles kusagil kauges tulevikus… ning see pakkus lohutust.

Kahjuks läksid aga asjad teisiti…Tarri oli kõigest 7-aastane, kui tal diagnoositi eesnäärme vähk. Belgia lambakoera jaoks ei ole 7 aastat kõrge vanus ning Tarri oli väga elujõuline ja energiline loom.  Võib-olla seetõttu osutus ka haiguse diagnoosimine tema puhul keeruliseks- ta lihtsalt ei näidanud valu välja enne kui haigus juba väga kaugele arenenud oli.

Kuigi mu maailm oli kokku varisenud ning hing haige, üritasin anda endast parima, et Tarril hea oleks olla.  Andsin talle lisaks valuvaigistitele vähirakke pärssivaid looduslikke preparaate ning hoidsin parimal võimalikul dieedil. Esialgu tunduski Tarri seisund stabiilne olevat (oli ju arstki öelnud, et vastava diagnoosiga koerad võivad veel tükk aega elada), kuid mida aeg edasi, seda selgemaks mulle sai, et teda enam kauaks ei jätku. Kui esialgu muutus Tarri seisund hullemaks nädalatega, siis varsti juba päevadega. Galopp muutus traaviks, jalutuskäigud aina lühemaks ning söögiisu aina kehvemaks. Ma ei tahtnud seda uskuda- ainult 2 kuud oli möödas diagnoosist ning minu vembumehest oli saanud väsinud ning jõuetu koer. See lihtsalt polnud aus! Liiga kiiresti voolas elujõud temast välja ning ei jätnud mulle aega harjumiseks mõttega elust ilma temata. Ma ei tahtnud seda otsust teha, ma ei olnud selleks valmis, mitte veel… mitte kunagi tegelikult 🙁

Keegi ei peaks otsustama talle kalli olendi elu ja surma üle. Kuidas võis olla saatus nii julm mu vastu? Miks mina?

Ma ei suutnud enam ammu normaalselt magada ning ühel järjekordsel ööl kui ma Tarri rahutut ähkimist kuulasin, siis teadsin, et enam nii see jätkuda ei saa. Kindlasti oleks Tarri veel mõne nädala välja venitanud kui et mitte isegi kuu, kuid mille või kelle jaoks? Milline oli tema elukvaliteet? Ta armastas joosta ja hullata, palliga mängida ning agilityt- kõike seda, mida ta enam teha ei saanud. Mis oleks olnud tema elus hoidmise mõte? Kelle jaoks ma seda tegin?

….

Ma olin tema juures kuni lõpuni, kuigi arst ei soovitanud. Ta oli minu sõber ja ma tundsin, et see on minu viimane kohus tema ees. Selleks hetkeks olin ma täiesti tühi ja katki. Minu hing oli haige ning lõpuks jäi ka keha haigeks. Stressi tõttu oli immuunsus nii nõrk, et põdesin kuu aega järjest teiste jaoks kerget viirust. Mul läks kuus kuud ning tohutult tööd iseendaga selleks, et üldse hakata leppima kuidagimoodi oma sõbra surmaga. See oli minu elu kõige raskem aasta… mul on siiani valus temale mõelda, kuid ma ei upu enam sellesse valusse ning ühel päeval suudan ma võib-olla meenutada Tarrit ainult sooja tundega.

Minu kallis sõber, partner, pereliige, üks väga eriline koer ja minu suurim õpetaja
Melin Lee Daw Thin Tarass “Tarri
08.01.2006-15.12.2013

Tarri

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


On koeri, kes puudutvad sinu hinge ja on koeri, kes poevad otse sinu südamesse, sinu naha alla ning saavad osaks sinust muutes tervet sinu olemust: su mõtteid, tundeid ja käitumist.
Nad tulevad selleks, et sind õpetada. Sellised koerad on hindamatu väärtusega ja sa pead olema tänulik, kui sul on olnud au jagada oma elu kasvõi ühega neist.

E.M.

NÕUANDEID:

  • Selleks, et haigust võimalikult varakult diagnoosida pane tähele väiksemaidki muutuseid koera käitumises. Paranoiline ei tasu olla, kuid kõrvalekalded tavalisest käitumisest viitavad siiski tihtipeale haigusele.
  • Hoia haige koera rutiin võimalikult sarnane varasemale, et koerale stressi mitte juurde tekitada.
  • Ela hetkes, ole temaga. Koerad ei mõtle minevikule ega tulevikule, ürita ka Sina seda võimalikult vähe teha.
  • Tehke koos seda, mida alati olete armastanud koos teha.
  • Tegele oma emotsioonidega, et koera mitte koormata negatiivsete tunnetega.
  • Ära hoia koera elus ainult enda säästmiseks! See ei ole aus Sinu parima sõbra suhtes. Koerad elavad hetkes ja kui see hetk ei ole enam elamist väärt, siis ei ole sellel mõtet. Ma ei tea inimesi, kes oleks oma koera pannud liiga vara magama, küll aga tean ma mitut, kes on seda teinud liiga hilja ning hiljem kahetsenud. Koerad oskavad oma valu hästi varjata. Kui Sa ei oska/suuda ise ostsust vastu võtta, siis palu abi loomaarstilt, keda usaldad.
  • Muuda oma sõbra viimane päev eriliseks. Tee asju, mida ta armastab teha.
  •  Kui vähegi võimalik, kutsu vet arst koju koera eutaneerima, kus ta tunneb end turvaliselt ja armastatuna.

Leinaga toime tulekuks:

Lein võib väljenduda inimeseti väga erinevalt. Mõned läbivad konkreetsed leina faasid nagu eitamine, viha, süü, masendus ning lõpuks leppimine ja lahendus. Teised jällegi võivad tajuda seda tsüklitena, mis tulevad lainetena või väljenduvad mitmete tõusude ja mõõnadena. Alguses on mõõnad pikemad ja raskemad ning mida aeg edasi, seda lühemaks ning kergemaks need muutuvad. Samas isegi aastaid peale lemmiku kaotust võib teatud mälestus, heli või pilt kutsuda esile tugeva leinatunde.

  • Luba endale tundeid- ära lase teistel öelda, mida sa peaksid või võiksid tunda. Ükski tunne ei ole vale ja mitte kellelgi pole õigust teiste tunnetele hinnanguid anda.
  • Anna endale aega leinamiseks.
  • Sa ei pea olema koguaeg tugev! Me kõik oleme inimesed ning haavatavad.
  • Luba teistel endale toeks olla.
  • Otsi tuge teistelt inimestelt, kes on sarnase asja läbi elanud.
  • Otsi vajadusel abi (psühholoogilt). Lein on lein ja valu on valu- pole vahet, keda sa leinad
  • Lase lahti – meil kõigil on õigus ühel päeval surra…

Turvalised pühad koos koeraga

JÕULUD JA AASTAVAHETUS KOOS KOERAGA

Pühad on ukse ees: lastele ootusärev ja rõõmus, täistkasvanutele tihtipeale aasta kõige kiirem aeg, paljudele koertele aga stressirohke periood. Selleks et jõulud ning aasta lõpp turvaliselt koos koeraga mööda saata, olen kirja pannud mõned näpunäited.

  • Kuigi jõulude eelne aeg on väga kiire, ürita oma koera rutiin hoida tavapärane. Mida vähem muutusi- seda vähem stressi. Lisaks maandavad jalutuskäigud koeri nii emotsionaalselt kui füüsiliselt.
  • Kui vähegi võimalik, siis ära võta oma koera kaasa suurtele koosviibimistele. Ainult väga seltskondlikud ning sotsiaalsed koerad võivad sellises olukorras neutraalseks jääda või seda isegi nautida.
  • Kui siiski oled sunnitud koera pidustustele kaasa võtma, oleks hea, kui saaksid talle seal oma rahuliku nurgakese tekitada (pesa, puur vms), kus ta saab vajadusel häirimatult puhata.
  • Palu sõpradel-sugulastel oma koerale toidupalukesi laua tagant mitte poetada. Esiteks õpetab see su koerale laua juures lunimist ning teiseks ei või iial teada, mida inimesed koerale sisse söödavad 🙂
  • Ole eriti tähelepanelik laste suhtes. Paljud lapsed ei oska vanusest või kogenematusest koertega suhelda ning võivad koerale liiga teha. Lisaks ei pruugi ka koer osata lastega ümber käia, kui ta ei ole lastega varem piisavalt kokku puutunud.
  • Kui su koer on väga ablas, siis jälgi, et ta ei sööks sisse dekoratsioone, pakkepaelu vms. Eriti kahjulikud on patareid, kuna sisaldavad söövitavaid aineid.
  • Lisaks on koertel väga hea nina ning söödavad kingitused võivad seetõttu lausa imeväel kuuse alt ära kaduda!
  • NB! Toiduainetest on eriti ohtlik koerte jaoks šokolaad. Šokolaadimürgistuse tunnused on südame pekslemine, hingeldamine, oksendamine, süljevool, kõhulahtisus, hüper­aktiivsus, krambid, lihaste värinad või teadvusekaotus. Tunnused ilmnevad tavaliselt mõne tunni jooksul, kõige hiljem ööpäeva möödudes.
    Kui su koer on söönud šokolaadi, siis katsu ta saada oksendama ja anna talle söetablette ning pea edaspidise suhtes nõu oma loomaarstiga.
  • Lisaks teatud toiduainetele on mürgised ka mitmed jõululilled nagu jõulutäht, jõulukaktus, ratsuritäht, hüatsint, tulp, astelpõõsas ja puuvõõrik, väga mürgised on must lumeroos ning koralltomat.

Esmaabi mürgituse korral *

 Juhul kui koeral siiski õnnestub midagi mürgist sisse süüa, toimi järgnevalt:

  • Kui ohtliku aine neelamisest on möödas alla paari tunni, proovi loomal oksendamist esile kutsuda!
  • Tühja kõhu puhul anna enne natuke pehmet toitu.
  • Kõige käepärasem on näpud kurku suruda, kui see ei aita, siis kodustest vahenditest sobib oksendamise esilekutsumiseks sool. Soola tuleks sõltuvalt koera kaalust talle keelepärale panna – iga 10 kilogrammi kohta üks teelusikatäis soola ja seejärel anda koerale natuke vett juua. Tähelepanu: kui sellise soolakoguse peale koer oksendama ei hakka, siis soola juurde anda ei tohi!
  • Kui kodus juhtub olema  kolmeprotsendilist vesinikülihapendit, siis anna koerale iga 10 kilogrammi kohta viis milliliitrit iga kümne minuti järel, kuni ta oksendama hakkab.

NB! Oksendust ei tohi esile kutsuda, kui…
1) tegemist on söövitava ainega (hape, leelis, tugevatoimeline puhastusvahend). Sellisel juhul pühi ja loputa suud veega ja jooda vett, piima, üks supilusikatäis toiduõli või munavalget;
2) koer on väga loid või teadvusetu;
3) on tegemist petrooleumi sisaldava produktiga;
4) koer on neelanud terava eseme – sel juhul võib sööta kiudainerikast toitu, lootuses, et see keerdub terava eseme ümber ja kahjustused on väiksemad.

Pärast oksendamist või juhul, kui  sul ei õnnestu oksendamist esile kutsuda, anna koerale söetablette. Söetabletid on tõhusad ja turvalised ning takistavad enamiku kahjulike ainete imendumist. Koerale tuleks anda üks-kaks grammi kilogrammi kohta – see tähendab, et 40–50 tabletti kümnekilosele koerale. Tablette on hea anda piimaga.

* Tegemist on esmaabiga, mitte soovitusega koera arsti asemel kodus ravida- see tähendab, et esimesel võimalusel peale esmaabi andmist tuleb siiski loomaarsti juurde tormata või temaga vähemalt nõu pidada (kui koera olukord on stabiilne). Kui sa ei tea, millega täpselt tegu, pöördu parem kohe arsti poole!

Allikas esmaabi kohta: http://epl.delfi.ee/news/eesti/joulud-lemmikutele-ohtlike-ahvatluste-aeg?id=63682962

Ettevalmistused aastavahetuseks

Juba enne aastavahetust tuleks kindlaks teha, kuidas koer paukudesse suhtub ning vastavalt sellele vajalikud meetmed kasutusele võtta. Mida rohkem koer pauku kardab, seda rohkeb pead vaeva nägema selleks, et aastavahetus tema jaoks võimalikult rahulikult mööduks. Samas tasub ettevaatlik olla ka paugukindlate koertega- ei ole välistatud, et paugu suhtes ükskõiksed koerad võivad ühel hetkel ehmatusest pauku kartma hakata.

Desensibiliseerimine e. koera paugu suhtes neutraalseks muutmine.

Internetis on müügil spetsiaalsed CD-plaadid, kuhu on lindistatud eri liiki müra (müristamine, ilutulestik, püssilasud jne). Miskit on kindlsti võimalik leida ka Youtube’st.
Pane plaat mängima näiteks koera söögi ajal või siis temaga mängides ning alguses kindlasti nii vaikselt, et see koera ei häiriks. Kui koer paukudele enam ei reageeri, saab helitugevust tasapisi juurde keerata.
Desensibiliseerimine on pikemaajaline treening mis nõuab aega ja kannatust.

Thundershirt ehk rahustav vest – efektiivne lahendus äikese- ja helidehirmust tekkinud ärevuse puhul. Vesti survel on rahustav mõju koera närvisüsteemile. Surve kasutamine ärevuse vaigistamiseks on olnud tavapraktikaks juba aastaid.

Tellida saab näiteks CleanRun lehelt

Feromoonid – on looduslikud lõhnaained, mida eritavad paljude liikide emased isendid. D. A. P. (Dog Appeasing Pheromone) on otse tõlgituna koera rahustav feromoon, mida eritub imetava koera nisade vahel oleva naha rasunäärmetest kutsikate esimeste elunädalate jooksul. Koera rahustav feromoon tõstab kutsika enesekindlust, et ta suudaks toime tulla uute ja hirmu tekitavate olukordadega. Samamoodi toimib feromoon ka täiskasvanud koera puhul. Koerte feromoone on saada kaelarihma, pihusti ja difuusori kujul. Neid tooteid peaks hakkama kindlasti kasutama paar nädalat enne eeldatavat ärritust. Ehk siis paugukartlike loomade puhul kindlasti juba nüüd.

Looduslikud aroomiõlid – Aroomiõlid mõjuvad rahustavalt ja tasakaalustavad närvisüsteemi. Rahustava toimega on näiteks lavendel, sandel, bergamot, mandariin….

Antidepressandid, rahustid – väga tõsise mürafoobia puhul võib loomaarst kirjutada välja ka antidepressante või rahusteid, kuid need ei ole mõeldud probleemi pikaajaliseks või lõplikuks lahendamiseks vaid käitumisprobleemi lühiajaliseks leevendamiseks.

Püsivate tulemuste saavutamiseks peaks rohtusid kasutama käiskäes käitumusliku teraapiaga.

Allikas: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/aastavahetus-on-ukse-ees-kuidas-leevendada-koerte-paugukartust.d?id=63098632

Aasta viimasel päeval paugukartliku või-tundliku koeraga

  • Jaluta koera võimalikult vara ja pikalt, et ta oleks väsinud.
  • Ära lase koera rihma otsast lahti, sest ehmatuse korral võib koer põgeneda.
  • Kontrolli, et koeral oleks kaelarihma küljes sinu andmed ning kiip kindlasti lemmikloomade registrisse kantud! Järsu liigutusega võib jõuline koer ka tugeva rihma katki tõmmata ning põgeneda.
  • Õhtuks võta koer tuppa või kui see tõesti ei ole kuidagi võimalik, pane garaaži, kuuri vms kohta kinni, et ta ei pääseks ehmatusest lahti.
  • Toas paiguta koer sellisesse ruumi, kuhu kostab kõige vähem helisid väljast- näiteks vannituppa.
  • Kui koer on harjunud puuris olema, siis pane ta puuri ja kata puur kinni.
  • Paugutamise ajaks pane valjusti mängima televiisor või raadio.
  • Kui koer ei lähe hirmust nii lukku, et on võimeline sööma, siis anna talle näiteks suur toores kont järada (lehma reieluu). Võib ka olla mõni hea kuivatatud rupski (pullipeenis, looma kõõlused vms, mis ikka kestaks) või siis nahast rull.
  • Kui jääd koerga koos tuppa, võid ilutulestiku ajal näiteks mängida koeraga tema lemmikmänguasjaga või teha lihtsaid harjutusi, mis talle meeldivad. Kiitmine ning premeerimine tõstavad koera enesekindlust. (Seda saab teha ainult koertega kes on paugutundlikud mitte pauguarad ehk kes küll reageerivad paugule, kuid suudavad sellest hoolimata toimida).
  • Ignoreeri ärevat käitumist. Koera lohutades ainult süvendad tema hirmu. Ole rahulik, ükskõikne ja enesekindel. Sinu emotsioonid mõjutavad ka koera.
  • Ettevaatust ilutulestiku rakettidega-need sisaldavad mitmeid kemikaale, mis allaneelamisel võivad esile kutsuda mao-seedetrakti ärritust nagu oksendamine ja kõhuvalu, aga ka verist kõhulahtisust. Allanaeelamisel ei tohi oksendamist esile kutsuda!

Õnnetus ei hüüa tulles- olge pühade ajal veidi ettevaatlikumad kui tavaliselt.

Rahulikke pühi kõikidele kahe- ja neljajalgsetele! 🙂

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Uus kutsikakooli grupp alustab!

4. jaanuaril 2015 alustab uus kutsikakooli grupp. Trennid toimuvad Kristiines, Kotka tn sisehallis pühapäeviti kell 12:00. Õpime koertega õigesti suhtlema, neid käsitlema ja koolitama. Õpime selgeks põhielemendid ning mõned lahedad trikid:)

Täpsem info siin

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

MEJÄ koolitus

Tänase päeva esimene pool sai veedetud koos Maironi ja Feraga Pedase metsades verejälgedel:) Nimelt korraldas Eesti Retriiverite Tõuühing Soome metsajälje (verejälje) koolituse, millest me suure huviga osa võtsime. Olen Feraga põllujälge treeninud alates tema esimesest päevast meie juures e. teisest elukuust, kuid siiski olin kahtleval seisukohal verejälje suhtes. Pole me ju kunagi metsas jälge ajanud, eriti veel verega.

Fera aga teadis kohe, mida teha tuleb ning ajas peaaegu laitmatu jälje. Tegemist oli u 20 tunni vanuse jäljega, mis oli 200-250 meetrit pikk ja läks üle kõiksugu metsas leiduva pinnase/maastiku sh mäest üles! Jäljel oli üks 90 kraadine nurk ning kaks vereala, lõpus hirvejalg, mida Fera isukalt järama asus:D

IMG_2736 IMG_2737 IMG_2744

KK-2 tehtud!

Käisime Feraga 27. septembril Jõgeval kuulekuskoolituse meistrivõistluste raames toimunud eksamil käppa proovimas ning õnnestuski KK-2 ära teha. Hoolimata sellest, et tegime mõlemad parasjagu vigu, saime tulemuseks hea 87 punkiga:) ning hulganisti kogemusi ja kasulikku infot toredalt kohtunikult Marika Mikk’ult edaspidisteks treeninguteks/võistlusteks.

DSCF1067